Eesti 1918-1939
kommunistidele. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) üritas 1.dets 1924 relvastatud
riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja
sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide
maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene
mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai
Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928
ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav.
Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid
eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt