Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
päris mitmes maakonnas,» tõdes ta.
Ta tõi võrdluse, et kui Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise ajal lepiti kokku juhtide tasandil ning
ühinemine tuli avalikkusele ootamatult, siis Keskerakond soovib Rahvaliiduga arendada koostööd
avalikult ja altpoolt üles ehk maakondades selgitust tehes jõuda ka juhtideni.
«Aegamööda tegutsedes pole ühinemine üldse ebareaalne,» leidis Simson. «Juba kohalikel
valimistel oli näha, kuidas rahvaliitlased peitusid erakonna nimekirja asemel valimisliitudesse.»
Simson tõdes, et kui Rahvaliidu nüüdne olukord jätkub, siis ei ole 2011. aastal neid enam riigikogus
oma ideid ja valijaid esindamas. Seda versiooni, et kui tuleb iseseisvalt jätkamise otsus, siis need
parteilased, kes on huvitatud reaalse poliitika tegemisest, jagunevad lihtsalt Keskerakonna ja sotside
vahel laiali, on pakkunud paljud poliitvaatlejad.