Õnneks oli Eestlastel oma plaan olemas, kuidas teletorni edukalt kaitsta ja see toimis suurepäraselt. Suur tähtsus seisnes tegelikult ka selles, et kas Venemaa annab käsu rünnata või mitte- see ongi üks olukord, kus kõik oleks võinud muutuda Venemaa kasuks. Venemaa aga ei andnud oma väesalkadele käsku rünnata vaid jäi ootama õiget hetke, mis saigi saatuslikuks, eestlastele muidugi positiivses mõttes. Eesti iseseisvuse saavutamisel oli kindlasti väga suur tähtsus ka rahvaliikumistel ja ühislaulupidudel. Laulupidudele kutsuti kokku väga palju inimesi üle Eestimaa ning üheskoos lauldes ja tantsides saavutati üha rohkem enesekindlust, saavutusvajadust ja kokkuhoidmist. Mina arvan et laulupeod aitasid kõike positiivses mõttes parandada. Korraldati ka miitinguid ja moodustati erinevaid liikumisi et inimesi teavitada toimuvast. Ka olukorras, kus Eestimaal elavad venelastest mässulised üritasid Eesti saatkonda sisse
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991. aastal kell 23.03, kuna just sellel hetkel võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.(1) Selle suure otsuseni jõudmine oli aga pikk ja raske teekond ning enda arutluses peatun pikemalt demokraatlikel rahvaliikumistel ning organisatsioonidel mis tekkisid Eestis perestroika ajal, rahvarohketel omariiklikuse taastamisega seotud üritustel, suveräänsusdeklaratsioonil, üleminekuperioodil ning annan ka enda hinnangu omariiklikuse taastamisele. 1985. aastal Gorbatsovi võimulrtulekuga ei leidnud perestroika Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s alustas muutusi alles 1986 aasta lõppedes kui Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus
annaabi.ee 
