Rahvuslikud jooned 19. saj muusikas
Rahvuslikud jooned 19. sajandi muusikas
Juba klassitsismiajal loodi muusikaühinguid, romantismiajastul ehk 19. sajandil
tekkis neid rohkelt juurde. Seltsiliikumine oli sellele ajale väga iseloomulik. Romantismi
üks tunnusjooni oli huvi rahvalegendide ja rahvuslike kultuuride vastu, samal ajal
kujunesid välja ka mõned rahvusriigid. See tõi kaasa mõnede heliloojate huvi
suurenemise oma maa rahvamuusikatraditsioonide vastu, seda eriti maades, kelle
identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend
nende maade rahvusliku identiteedi taasavastamisel ja selle kasutamisel
propagandavahendina.
Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas