Kuidas vanasti lauldi
Pildi vaatamisel ei ole algust ega lõppu.
Kujutame ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel
hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid
sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber
selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti tuhandeid aastaid. Sama
sündis lauluga. See hiiglasuur pilt, mida niimoodi lauldakse, ongi eesti rahvalauluvara
ehk regilaul. See laul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel
lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse
iga kord veidi isemoodi. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris
imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline
laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud
kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele