"rahvalaulumaailmale" - 1 õppematerjal

Luulereferaat Ellen Niit

konkreetne ja täis üllatavaid leide. Ta ei kirjuta surmast ega ole irooniline, tihti kujutab ta Eestimaa loodust. Ellen Niidu luulesse on lisandunud kirjanduse väärtusskaalas nii tähtis eatu kui ka igavikuline mõõde. Tema luule on kandunud läbi tumedate, irratsionaalsete aastakümnete kaht aja vaimule risti vastupidist väärtust ­ selgust ja hellust ning sealt leiab ka palju heledavärvilisi sümboleid ­ maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümboleid. Ellen Niidu luule on lähedal rahvalaulumaailmale ning osa loomingust on tänaseski päevas kaasarääkiv. (Keel ja Kirjandus, 2003) Kirjaniku sügavalt läbituntud lembe- ja koduluule tõuseb esile kujundivärskuse ja üldistusjõuga, isamaaluulet läbib töö, kargete looduselamuste ja rahva järjekestvuse 4 tunnetamisest kasvav kiindumus. Ellen Niit on luuletaja, kelle looming on naiselik ja emalik, kus ometi puudub igasugune sentimentaalsus. Selle hellus ja soojus on väljapeetult napp.