Eduard Tubin
Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud ka rohkesti kammermuusikat. Koorimuusikas
on tema tähtsaimaks tööks "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks".
Tubin oli helilooja, kes toetus suuresti traditsioonidele. Ta on kasutanud klassikalisi zanre ja ta
teosed on ülesehituselt pigem traditsioonilised, aga tema helikeeles on klassikalised traditsioonid
ühendatud kaasaegsete võtetega ehk keerulised harmooniad, dodekafoonia ja rütmid on
kõrvutatud rahvalaululike ning neoklassitsistlike elementidega.
Tubinale oli oluline teoste terviklik ja temaatiline ühtsus. Olulisemaid käekirju muusikalises
mõtlemises on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine ja varieerimine. Tubina muusika on
peaaegu alati laetud suure sisemise pingega. Olulisemad muusikalised väljendusvahendid selle
saavutamiseks on Tubinal intensiivne rütm ning ostinato-tehnika.
Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne.