Eesti uusaeg (1710-1900)
Koorimuusika mitmel pool meie kihelkondades oli üsna hästi arenenud (tänu
hernhuutlaste tegevusele, kes koore olid loonud ja koorilaulu ja puhkpillimängu
propageerinud). Koorid on tihedalt seotud kohalike haridusoludega paljude kooride
eesotsas on kohalikud koolmeistrid, köstrid või vöörmündrid. Laulurepertuaar oli
seega täiesti olemas. Esimesed laulud olid üle võetud saksa kultuurist ja mugandatud
eestlaste jaoks. Kirikulaulud oli üks osa reperuaarist, samuti saksakeelsed
rahvalaulukesed. Jannsen leidis esialgu baltisaksa ringkondades suure toetuse, et eesti
koorid tulevad kokku. Jannsen moodustas pidukomitee, kes laulupidu ette pidi
valmistama. Paljude rahvuslike tegelaste kõrval võtab ta sinna mitmeid baltisaksa
soost arvamusliidreid, kes rahvuslikku liikumisse toetavalt suhtusid. Üheks selliseks
meheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Willigerode, kes oli Jannseni kõrval teiseks
kõige olulisemaks peo ettevalmistajaks. Luba taodeldes aga võimud seda esialgu ei
annaabi.ee 
