HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud
sügavalt filosoofilise sisu edasiandmisel avangatismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid.Samal ajal hakkas Tormis üha suuremat tähelepanu pöörama rahvalaulule. Varaseimad teosed olid ,,Kihnu pulmalaulud" ning ,,Meestelaulud". Hiidtsükli ,,Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud.1970ndal kujunes välja Veljo Tormise omalaadne, Soome-Ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil.Tormise rahvalauluainelise loomingu krooniks on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" , mis on uudne lavazanr, milles on ühendatud regilaul ja tants. Selles on kasutatud Eesti erinevatest paikadest pärit autendseid tekste ja originaalviise. Läbivaks ja kõiki teemasid ühendavaks lüliks on kahest helist koosnev saatusemotiiv, millega teos algab. Paljudes Veljo Tormise teostes on suur osa loitsimisel, inimese ja ,,teise maailma" jõudude suhel, muusika rituaalsel atmosfääril
annaabi.ee 
