Linoollõige narridest
2. NARRIDE AJALUGU.
Narride sünniajaks võib pidada kolmeteistkümnendat ja neljateistkümnendat sajandit.
Narr ehk pajats on kesk - ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õu-
konnas. Narrideks said enamasti vaimulikud, kuna neile ei meeldinud katoliku kiriku
hukkamõist muster elule.
Narr oli terava mõistusega õukondlane, keda palgati teiste lõbustamiseks. Enamalt jaolt
lõbustas ta kuningaid ja rikkaid inimesi, kuid tavaliselt oli ta ka esindatud
rahvalaatadel. Narr mitte üksnes ei irvita sarkastiliselt, ta ütleb välja ka kibedat tõtt. Tal
oli lubatud häbematuste väljaütlemine tõe huvides; kõik see toimus naljatlevalt tõsiselt.
Tõsidus tema naljade taga, see oli üks olulisemaid rolle Narr oli ainus, kes võis
karistamatult seada kahtluse alla puutumatuid usutõdesid. Näib nõnda, et selle põhjatust
paganlusest pärit mehe tõde tagas ühiskonna tasakaalu. Narr oli pigem teisitimõtleja kui
annaabi.ee 
