Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht.
Baroksed elemendid, mida 17. sajandil kohtasime eeskätt metallitööstuses, tungisid
lillkirjana 18. sajandil ka tekstiilikunsti. Üldse on rahvarõivaste, eriti naiste rõivaste
värviküllust peetud peaasjalikult 18. sajandi ilminguks. Ka triibulised (kohati
ruudulised) seelikud on tõenäoliselt ampiirajastu rõivamoe kajastus. 18. sajandi lõpus
hakati esmakordselt rahvakuntsi teadlikku ja teaduslikku huvi üles näitama. Seda
kajastab ka August Wilhelm Hupeli ,,Topograafilisi teateid..." ilmumine, kus muuhulgas
21
publtisteeriti mõndagi otseselt eesti etnograafiasse puutuvat (nt. talupojakalender
Saaremaalt) (Vahtre, 2000).
Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool ja seda ei esindanud Eestis mitte
eestlased ise, vaid estofiilsed balti- või riigisakslased.
Eriti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mis Johann