Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
jutlusi, nõuti ka teatud distsipliininõuetele allumist, tahtis viia sisse ühtse
religioosse organisatsiooni. Probleem oli selles et Julianus valitses liiga lühikest
aega. Julianusest sai alguse neoplatinismi filosoofia suund, mis on väga tugevate
religioossete mõjudega. Teine filosoofia vool selle kõrval oli stoa, mis oli aga
erinev varasemast stoa filosoofiast. Laiade rahvahulkade vaimsust filosoofia
mõjutas siiski vähe, pigem juhtis inimeste elu praktilised filosoofiad ning
rahvakultused jm. Rooma klassikaline talupoja usund elas edasi ka keisririigi ajal.
Kuni aastani 313pKr olid esindatud kõik erinevad usundid, neil olid kosmopoliitsed
pooldajaskonnad jne, 3saj alates aga ristiusu pooldajate hulk oluliselt kasvab ning
kui keiser Constantinus hakkas ristiusku toetama sai alguse ristiusu riigiusuks
arenemine kuni 4saj keelustatakse kõik mittekristlikud usundid, keelustatakse ka
ristiusu sisene suund ortodoksia.