Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane
tegevuskavades ning kindlasti ka otsustes. John Dewey on öelnud: «Ühiskond mitte ainult ei
püsi kommunikatsiooni najal, vaid on kommunikatsiooni tõttu üldse olemas.» (Palmaru
2003:124) Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühiskonda, ilma ühiskonnata ei saa olla
võimu.
Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim kommunikatsiooni selleks, et saada rahvalt, nii
üksikisikult, aga kindlasti ka erinevatelt kogukondadelt ja muudelt rahvakooslustelt juhiseid,
soovitusi ning tagasisidet riiki ja rahvast puudutavate strateegiliste visioonide, tegevuskavade,
aga kindlasti ka otsuste osas.
Ideaalses ühiskonnas julgustab võim kommunikatsiooni selle kõikides suundades, ideaalses
ühiskonnas ei indutseeri hästi organiseeritud, ette planeeritud kommunikatsioon võimu ennast.
Ideaalsus ühiskonnas on rahva ja riigi, aga ka indiviidide vaheline kommunikatsioon olulisem
ja vajalikum kui võim.