Vene ja Rootsi aeg
1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Sellest sai esimene
kõrgem õppeasutus Eestis. Õppuriteks olid sel ajal sakslased ja rootslased (pisut ka soomlasi).
RAHVAHARIDUS-
Rootsi riik otsustas talupoegadele sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse
korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule,
seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimesest
rahvakoolist on päris koguni 17. saj keskpaigast. Kuna puudusid meistrid, loodi Tartu lähedale
Bengt Gottfried Forseliuse poolt õpetajate seminar, kus õpetati õpetama. Sellest ajast on teada
juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist paiknesid Lõuna-Eestis.
EESTI KEELE KIRJAPILT JA GRAMMATIKA
Juba Gustav II Adolfi ajal ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid raskesti
loetavad ning vigases keeles. Seetõttu koostaski 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja