KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
maa üldrahvuslikuks omandiks.
Talurahvale kehtestati põllumjandussaaduste riigile müümise kohustused. Keskmiselt
pidi talurahvas oma toodangust riiginormiks andma: teraviljast 18-20%, piimast 21-
28%, munadest 15-30%, kartulist 6-10%, lihast 16-23%, villast 13-15%. Raha, mis
saadi neist andmeist, moodustas talurahva sissetulekust vaid 4-6%.
Majandusministreeriumi juurde moodustati näiteks kaubanduse komitee.
1940.aasta augustis kehtestati kaubandusettevõtete tegevuse üle rahvakontroll. Sama
aasta novembris kehtestati nõukogude valuutasüsteem.
1940. aastani oli kaubandusvõrk väga killustatud enim oli toidu-, sega- ja
pudukauplusi. Nõukogude võimu kehtestamisega viidi sisse rida muutusi. Tagamaks
kaubanduse funktsioneerimine, valiti suuremates kaupluses valitsuse täievolilised
esindajad (usaldusmehed) . Anti välja erakaubandust reguleerivaid õigusakte, mis
puudutasid igapäevast kassaraha üleandmist panka, panga arvelt raha väljavõtmise
piiramist.
1940