Eesti iseseisvumine 1918
otsused 15. (28.) novembrist 1917 ühes vanematekogu ja poliitiliste parteide esindajate
otsusega iseseisvuse kohta 1. (14.) jaanuarist 1918. Märgukirjas avaldati lootust, et ,,kõik
riigid tunnistavad, et nende huvides on nõus olla sellega, et Eesti tunnistab oma rippumatust".
Märgukirjadele vastati. 1. Märtsil 1918 Prantsuse saatkond ja 20. Märtsil Inglise saatkond,
tunnustades Eesti Maanõukogu ajutiselt kui tegelikult iseseisvat asutust kuni
rahvakongressini. See tunnustus tähendas Eestile tähtsat välispoliitilist saavutust. (Eesti
Vabadussõda 1918 1920 I, 1996)
Eesti merepiiride kaitse osas pandi suuri lootusi Suurbritannia laevastikule, millele oli pärast
Saksamaa kapituleerumist avatud tee Läänemerre. 20. Novembril lubatigi Londonist saata
Eestile appi sõjalaevade eskaader. See koosnes 5 kergeristlejast, 9 hävitajast ja 1
transpordilaevast. Paraku sattus üks laevadest Hiiumaa lähedal meremiinile ja uppus, peale
annaabi.ee 
