Küüditamine Eestis
elus väga raske ja haavad minevikust on siiani.
2. Küüditamise tegevusest
2.1 Kuidas küüditamine toimus?
Teises peatükis räägin küüditamise tegevusest, selle toimumisest ja asjadest mis
inimestest maha jäid.
Rohkest küüditamiskogemustest hoolimata nõudsi kõik suuri ettevalmistusi. Otsus
küüditada võeti kõigepealt vastu kõrgemal tasemel, NSV Liidu partei ja valituse
ettepanekul, kaasatud oli ka ministeerium, mille tolleaegne nimetus oli Siseasjade ja
Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaad. Seejärel teavitati ka kõiki vajalikke
jõustruktuure ning asuti töötama operatsiooni teostamise kallal.
Enne küüditamist oli kõik ilusti ette planeeritud, kindlaks määratud kogunemiskohad ja
liikumised, gruppide koosseis ja transport. Kõik oli alati viimse kui ühe asjani ette
valmistatud, mitte midagi ei tehtud ilma planeerimata. Inimesi pidasid kinni
operatiivgrupid. Kõik grupid olid üldjuhul kolme- kuni kuueliikmelised ja iga grupp