Rahva Liidu võit *21.07 kuulutati välja Eesti nõukogude Sotsialistlik Vabariik; 6.08 ühendati NL-ga *riigiaparaadi ümberkorraldamine- ametist tagandati kõrgemad ametnikud; võimupositsioon kommunistide kätte; 40 kiideti heaks uus põhiseadus; Riigivolikogu nim. Ülemnõukoguks (esimees Vares); valitusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lauristin); valla- ja linnavalitsuste asemel täitevkomiteed; kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtunikega ja politsei miilitsaga; sõjaväest kujundati Punaarmee laskekorpus; Juhtiv Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre, viis ellu Moskva tahet *majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes
mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3? o riigi ja rahva raha raiskamine, kui siis tühistada ja tagasi saata o 3 pead on parem kui 1 pea, st ei riku õigusi, vaid annab suuremad õigused RK: kui on ette nähtud ainuisikuline arutamine, aga arutatakse kollegiaalselt, pole probleemi; kui ette nähtud kollegiaalne, aga arutatakse ainuisikuliselt, siis on probleem, sest kollegiaalse eesmärk on täiendav garantii lahendi õigsuseks probleem rahvakohtunikega ei ole professionaalsed o seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära et oleks kindlam RakS § 2 lg 2 kohtualluvus ja pädevus vana seaduse järgi ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine 13. H esitas maakohtusse hagi K vastu. Kohus küsis K-lt hagile vastust. K vastas kirjalikult. Kohtuistungile K ei ilmunud. Kohus tegi sisulise lahendi. K esitas apellatsioonkaebuse taotlusega