Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku,
usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides kadedust, salakavalust, tigedust,
ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi jms. Moraalsusele kutsuv, levitab religioosseid ideid, astub
välja uskmatute vastu, manitseb oma olukorraga rahul olema. Valmid (54), jutud (35), mõistatused
Helle grammatikast (124), vähemal määral toetub piiblile.
Rahvakirjandusele iseloomulik: praktilised nõuanded küsimus-vastus kujul: mesilastepidamine,
loomade ravitsemine.
Valmid: lõukoer (võim, jõupoliitika), rebane (kavalus), harakas (lobisemine). Nende kaudu tutvus
lugeja juba rahvaraamatu süžeega. Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne.
Eri tegelased: Vana-Rooma gladiaatorid, keskaegsed nõiaprotsessid jne, aga ka külajutud.
Pastorlikust vaimust läbiimbunud õpetlikkus: mõistab hukka pahed, veidi toetab kehtivat
kurnamiskorda