Eesti kirjakeel aastatel 1535-1918
soomepärane kirjaviis võimaldab vahet teha eesti keeles oluliste pikkade ja lühikeste häälikute
kirjas vastandamisel, nii et lühikest häälikut kirjutataks ühe ja pikka kahe tähega. Ahrensi sooviks
oli kirikukirjanduse edendamine ja selle parem levimine rahva seas. Esialgu seda kasutusele ei
võetud suure vastuolu tõttu haritlaste seas, kuid pärast 30 aastat võeti see siiski kasutusele.
Tasapisi võeti kirjakeel kasutusele ka rahvakeelena. Võttes eeskujuks soome keele, muutus
kirjakeele süsteem palju lihtsamaks ning see võimaldaski seda juurutada ja ka lihtinimeste seas
kasutusele võtta.
annaabi.ee 
