Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
rahva käekäigule:
5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus;
valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud;
rõhutab töökust, arukust, humoorikus;
külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu
üleandmine, vana perenaise surm. Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja
oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka
positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab
sõnakuulelikku töökat talupoega;
7
esitab eri psüühikaga taluinimesi.
Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik
kirjakeeleoskus, algeline kompositsioon (dialoogid).
“Willem Nawi ello-päwad” (1939):