Kirjandus Haapsalus
Enno pidas pühapäeviti filosoofilisi loenguid Läänemaa Õpetajate Seminari
organiseeritud karskusringi liikmetele. Ta oli veendunud, et paljud Läänemaa
koolielu ebakohad tulenesid alkoholist ja sellestki, et laste elu sageli alguse
saanud alkoholiuimas, mistõttu lapsed arenemisvõimetud või vigased. Tavaliselt
võeti Enno kõned hästi vastu, harva tuli ette vääritimõistmist. Kõnede kaudu
taotles ta kontakti rahvaga väljaspool kooli, tahtes töötada vahetult
rahvakasvatajana. Kuivõrd Enno ei tahtnud vasturääkimist, ei andnud ta
kuulajaile sõna ega võimaldanud vaidlusi. Tervise halvenedes loobus ta
kõnedepidamisest.
Haapsalu-perioodil ei kõnelenud Enno oma loomingust kuigivõrd. Paljud nägid
teda aegajalt üksinduses midagi märkmikku kirjutavat, arvati nõnda luuletusi
sündivat, kuid Ennole endale tegi haiget loomingu vähesus. Ta on korduvalt
märkinud, et Haapsalus pole ta enam luuletanud. Lastelaule ilmus temalt siiski
annaabi.ee 
