"rahvakaos" - 1 õppematerjal

Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajandi lõpuni

aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. Suurem rahvakaos tekkis ikaldusega, suri nälga hinnanguliselt 70 000­75 000 inimest. Seega elas Põhjasõja eel Eestis maksimaalselt 325 000 inimest ning sellele järgnenud katkuga. Hinnanguliselt oli Eesti rahvaarv siis umbes 170000. 18. saj lõpuks küündis Eesti rahvaarv 480000-ni. . Põhja sõja ajal oli Põhja-Eestis taas ikaldus.. Kaotused olid umbes 40 000 inimest. 1710. aasta katkuepideemia oli Eestis üks tõsisemaid ja sai alguse Ungarist. Eesti- ja Liivimaal puhkes katk