Haug
teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale.
Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse
sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus (st kogukas), ei ole jaksanud kanda, vana,
sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. Muistendis kutsub üleloomulik olend
veteriigi haldaja niisugust kala kui oma karilooma, nt tölphännaga orikas,
vana tölphännaga pull, Jakob Kõrvi ümbersõnastatud rahvajututekstis tõlksaba
sikk. Olend ise jääb enamasti inimsilmale nägematuks ja tema välimus jääb
kirjeldamata. Inimesele ohtlik pole neis muistendeis mitte kala, vaid
kalakarjasest vaimolend:
Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase
silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris.
Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsabakalu on
annaabi.ee 
