Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Kasutatakse dualismi meetodit. Viidatakse laulude
päritolule kujundlikult ja salapäraselt (nt maagilised puud: pihlakas, toomingas, tamm; Vanemuise
vöö ja Juta juuksesalgud).
Eeposed:
rahva- ehk kangelaseeposed kujutavad mingit müütilist aega, narratiivide keskmes on müütiline,
muistne vägimees, kangelane, kuningas, rahva juht. Tähtis on mütoloogiline alus;
kunsteeposed on uuema aja eeposed, kus kirjeldatakse uuema aja sündmusi (nt ajaloolise aja
rahvajuhti, kuningat, mitte nii muistses minevikus toimunud sündmusi). Rahvaluulelise materjali
osakaal pole nii tähtis. Stiilis on autoril olulisem roll, autor on ise valinud värsimõõdu,
jutustamistehnika, pole seotud rahvaluulele omistatud värsimõõduga;
„Kalevipoeg” kuulub 2 eeposepiirile. Kangelaseepos: räägitakse muistsetele pärimustele tuginevalt
rahva loost, keskmes on kangelane. Süžee pole folkloorse ainesega. Stiil on kreutzwaldilik, tema
enda kujundatud
annaabi.ee 
