Eesti kirjasõna rahvuslikul ärkamisajal
Lydia Koidula näidendi "Saaremaa onupoeg".
Kirjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest, mõisnike ja talurahva suhetest. Carl Robert
Jakobson kujutab oma näidendis "Arthur ja Anna" (1872) ideaalset mõisnikku, kes
etendab rahva kooliharidust ja armastab eesti soost neidu.
Rahvusliku liikumise lähenemisele järgnes selle langus, mida süvendas veelgi
1880.aastatel alanud riiklik venestuspoliitika. Nimetatud kümnendi vältel suri ka enamik
liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte (Kreutzwald ja Jakobson 1882; Koidula 1886;
Jannsen 1890, olles viimased kümme eluaastat halvatuna töövõimetu); Jakob Hurt siirdus
1880.aatal Peterburi eesti koguduse pastoriks. Tuli loid piiratud võimalustega ajajärk,
majanduslik edenemine aeglustus, rahvalik vaimustus taandus. Uus tõus algas siis, kui oli
esile astunud uus rahvajuhtide põlvkond-1890.aastate lõpul.
Faktid ja väited:
1). Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks pürgimuseks sai hariduse edendamine.
2)