Türgi kultuuriliugu
Oguusid olid karjakasvatajad. Nende riigi pealinn oli Yengikurt,
valitseja kandis jagbu tiitlit. Oli rahvaesindus (kenges,). Iga hõimu peaks oli bey, kelle
ülesanne oli õigusmõistmine, seaduste kehtivuse tagamine. Elasid stepikoodeksi järgi.
Kõige kõrgem stepikoodeksi tõlgendaja oli jagbu.
Seldžukkide impeeriumi tekkimine
980ndate aastate keskel sattus kõnõki hõimu juht Selc,uk jagbuga vastuollu. Liikus
kõnõki hõimuga oguuside riigi lõunaosas asuvasse Cendi. Seal korraldas ta rahvaistungi,
millel võeti vastu otsus astuda islamiusku. Islami usku astunud oguuse hakati kutsuma
turkmeenideks. 980ndate lõpul tulid oguuside valitsejasaadikud turkmeenidelt maksu
nõudma, kuid moslemid mittemoslemitele maksu maksta ei tohtinud algas sõda, ent
ülekaalu ei saavutatud. Kindlustamaks endale liitlasi sekkusid järgneval 40 aastal
turkmeenid vähemalt 3 korral Lähis – Ida suurriikide võimuvõitlusesse:
annaabi.ee 
