Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.
subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt
määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks
(individuaalsed õigusaktid). Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu
kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena
(rahvahääletusel). Parlament, mis kannab riikides erinevaid nimetusi (kongress, eduskunta,
rikstag, seim, suur rahvahuraal, riigikogu jme) on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja
rahva esindusorgan. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna
seisukohalt kõige tähtsamad suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud
rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk.
Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on
sageli ära toodud põhiseaduse tekstis
annaabi.ee 
