Eesti Vabariik aastail 1920-1933
hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast krvale jda.
Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja
Artur Sirk.
Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu
poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva
hulgas. Vabadussjalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks
muuta phiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht. 1932.-33.a. toimus
Eestis mitu rahvahletust phiseaduseprojektide le, alles kolmas, vapside
oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult
riigikorralt autoritaarsele: krgeimat vimu pidi hakkama teostama rahva
poolt valitud ja laialdasi igusi omav riigivanem (riigipea), kes vis anda
oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis
Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne.
Prast rahvahletust astus Tnissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni,
mis pidid toimuma 1934.a
annaabi.ee 
