Ooperist 19. sajandil
märkinud, et Wagner oleks pidanud rohkem tegelema sümfoonia valdkonnas.
Muusikakirjanikuna on Wagner palju kirjutanud mineviku, oleviku ja tuleviku kunsti teemal ja loonud oma nn.
"ooperireformi" põhimõtted, mis on küllaltki vasturääkivad (mitte niivõrd muusikaliselt, kui just ideelis-sisuliselt). Wagner ütles, et kunst
on sotsiaalelu produktiks, tõeliseks rahvaharijaks, temast peab olema kõrvaldatud vaenulik luksus ja moe hirmuvalitsus, pettus ja
kõikehävitav rikastumisjanu, mis Wagneri kaasaegsele moodsale kunstile oli nii määrav. Kunst, mis Wagneri arvates seda suutis teha, pidi
olema ühisteos, milles sulavad kokku luule-, tantsu- ja helikunst, kõrgeim ühiskunstiteos on draama, kus need ühendused on olemas (tuleta
meelde vanakreeka tragöödiaid ja Glucki ooperireforme). See on õige, samuti kui Wagneri nõue, et teater peab olema rahva-teater.