Eesti hariduse ajalugu
soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada.
Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune
huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku
valgustamise vastu. Oluline oli vaid, et rahvas on väliselt ristiusku astunud ja täidaks katoliku
usu kultuslikke nõudeid. Siia kuulus ennekõike pihil käimine. Jutlusi tollal ei tuntud. Kiriku
rahvahariduslikku mõju takistas kindlasti ka asjaolu, et preestrid olid võõramaalased, kes ei
vallanud piisaval määral kohalikku keelt, et kasvõi kõige väiksematki õpetust jagada.7
Reformatsiooni mõju Eesti haridusele
Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud
usupuhastus toomkoolide tegevust kuna Eesti- ja Liivimaa rüütelkond ei läinud kohe
reformatsiooniga kaasa. Küll aga võis siitmaalt täheldada katoliikliku toomkooli ainuvõimu