Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
(Andressen 1997, lk. 179)
2. Veneaeg- 18 saj.
Meie rahvakooli ajaloos algas uus etapp pärast Eesti ala langemist Vene võimu alla. Pikk
ja kurnav Põhjasõda lõppes 1710. aastal kapitulatsiooniaktide sõlmimisega Tallinnas,
Pärnus ja Riias. (Andressen 2003, lk. 65)
Põhjasõja ja katku aastail kannatasid Rootsi aja lõpul tegutsenud rahvakoolid raskesti ja
nende tegevus soikus. Vene võimu alla siirdumine ei tõotanud koolidele head, sest
tsaaririigis polnud rahvahariduslik mõte juurdunud, ja 17. sajandil puudusid ilmalikud
koolid täiesti. (Talve 2004, lk. 229)
Baltimaades jäi kehtima senine koolikorraldus. Riias alla kirjutatud lepingu teises punktis
deklareeriti:”Sellel otstarbel jäävad, hoitakse alal või seatakse uuesti korda maal ja
linnades kirikud ja koolid…selles seisukorras, nagu nad kõige rahulikumatel ja
pareamatel aegadel sisse seatud ning ehitatud olnud.” (Andressen 2003, lk. 65)