/ Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine / Likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed riigikesed / Likvideeriti kloostri- ja loodi ilmalikud koolid
riigipöörde. Vabariik säilis ja võim läks 3le konsulile, Nap-l oli aga tegelik võim. Hakkas kehtima uus konstitutsioon (seadusandlik võim jaotus 4a asutuse vahel, täidesaatev konsulitel). Säilis rev.aegne maa jagunemine. Lepiti ära vaimulikega. Keisririik. Avastati vandenõu, mille sihiks oli Nap-i tapmine ja monarhia taastamine (ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik. Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse ühtsust, arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Kehtestati "Tsiviilkoodeks" (kodanikud üheõiguslikud). Ühiskond. Keisririigi ajal kaotati igasugused maj.piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad. Kodanlus tugevnes, uusrikkad olid ühiskonna tipus. Oluline roll oli sõjaväel. Seal oli nii vabatahtlikke kui ka sunniviisiliselt värbatuid (enamik taluopojad). Sõjaväelased pidasid
Ministri abilised on kantslerid ja nõunikud 6.1 Sündmuste järjekord ametisse astumisest 29 1. Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine. 2. President määrab peaministri kandidaadi. 3. Koostab Valitsuse. 4. Esitab riigikogule, annab või ei anna volitused. 5. Valitakse ministrid Valitsusse 6. President nimetab Valitsuse ametisse. 7. Valitsuse liikmed annavad ametivande riigikogu ees. *Eesti parlamendi ühe- ja kahekojalisus. 1938 *Millistest rahvaesindustest saab rääkida kui parlamendi eelkäijatest. Asutav Kogu ja Maakogu - 1917 *Pärast iseseisvuse taastamist tuli moodustada mitu erinevat rahvaesindust. Millised need olid? Kodakondsusega seotud küsimused Eesti Kongress Parlament Eesti ülemnõukogu Põhiseaduse loomine . Põhiseaduslik assamblee 6.2. President Presidendi võim sõltub riigivalitsemise vormist presidentaalne või parlamentaarne. *Kas minister peab olema poliitik või vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik?
annaabi.ee 
