mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas. Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad rahvaesindusorganisse: riigikogusse, volikogusse või Euroopa Liidu parlamenti. Vähemalt 18aastased Eesti Vabariigi kodanikud saavad valida Riigikogu ning vähemalt 21aastased saavad kandideerida Riigikokku. Riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, mille põhjal on kohtuvõim, täisesaatev võim ja seadusandlik võim autonoomsed, ja vabade valimiste põhimõte, mille peaeesmärk on esindusdemokraatia toimimine ja rahvaesinduse valimine.
kandidaadile oma hääle andis. Miks on valimistel seatud teatud piirangud? Kandideerimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 21-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Kodakondsus peaks tagama lojaalsuse, teatav elukogemus. Valimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 18-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Põhjendused samad. Peamised valmissüsteemid Valmissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad valmimised rahvaesindusorganisse (parlamendi/volikogusse) Majoritaarne valimissüsteem · Vanim valimissüsteem ajaloos · Kujunes välja Inglismaal · Kasutusel Suurbritannias ja tema endistes koloniaalvaldustes, nt Indias, USA's, Kanadas · Valimisringkondasid on sama palju kui kohti parlamendis, ühest ringkonnast üks saadik parlamenti. Parlamenti pääseb saadik, kes saab teistest rohkem hääli (lihthäälteenamus) · Majoritaarse süsteemi tugevused: 1