Mein Kampf
Tegelikkuses ei ole kõige suuremaks auditooriumiks mitte parlamendiistungite saal, vaid suurte
avalike rahvakogune-miste saal.
Kogunevad ju nende viimaste seinte vahele tuhanded inimesed, kes on tulnud siia ainsa
eesmärgiga kuulata seda, mida ütleb neile oraator, samal ajal kui parlamendiistungite saali ilmub
ainult mõnisada inimest, nemadki peamiselt selleks, et saada neile ettenähtud päevatasu ja üldsegi
mitte selleks, et midagi neile segast ühelt "rahvaesindajalt" selgeks saada.
Peamine aga: parlamendiistungite saali koguneb alati üks ja seesama publik, kes ei pea sel lihtsal
põhjusel üldsegi vajalikuks midagi juurde õppida, et tal puudub mitte et ainult selleks arusaam, vaid
et tal puudub ka kõige tagasihoidlikum soovgi selleks.
Mitte ainuski neist rahvaesindajatest ei tunnista vabatahtlikult teise õigsust ja ta ei anna kunagi
oma jõudu võitluseks asja eest, mida kaitseb tema kolleeg. Ei, mitte kunagi ei tee ta seda ilma ühe