Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
Meiessaar
1935:12).
Oma iseloomult ei olnud Dostojevski mitte turist. Teda ei huvitanud eriti ei maastik ega
ajaloolised paigad, ei haaranud teda palju ka kunstid: ehitusmälestised, teatrid, kunstigalleriid.
Mis aga ta tähelepanu endale tõmbas, see oli rahvas ise kogu oma eluoluga tänaval, vagunis,
lõbustuskohtades ja mujal. Mingi erilise vimma tõttu kõige võõra vastu ei saanud ta siiski ka
ta süvenemine rahvaellu olla eriti põhjalik (O.Urgart 1936:90).
2. ,,Märkmeid surnud majast"
Asumisaastatest kirjutas Dostojevski teose "Märkmeid surnud majast". "Surnud maja"
sümboliseeib sunnitööliste maailma. Teoses rõhutab kirjanik inimloomuse vastuolulisust, hea
ja kurja paratamatut kooslust ning pöördub taas rahvalike juurte, "vene hinge" uurimise poole.
See töö ilmus ajakirjas Vremja 1860-ndail aastail, Dostojevski enda sunnitöö ja Siberi elust.