Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda
Vastaseid prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises. USA ja
NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu. Üritati laiendada oma
mõjuvõimu. 1949. aastal asutati NATO ( Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). Selle
põhimõte oli „ kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja“. 1949
asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademotraatiamaadega VMN’i (Vastastikuse
Majandusabi Nõukogu). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad
pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi. NSV Liidul oli tavarelvastus – tankid,
kahurid, lennukid), Ühendriikidel aga tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus varastada
tuumapommi tootmist puudutavad dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt
pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm