Demokraatia liigid
maksujõulistele kodanikele. Kõige nõrgemad ja vaesemad sotsiaalsed rühmad võivad sellele
vaatamata saada vaid minimaalset toetust või koguni jääda ühiskonna toetussüsteemist
väljapoole. Rahvademokraatlik valitsus püüab aga veelgi suuremate ressursside ümberpaigutuse
ja maksude kaudu kindlustada kõigile kodanikele mingi töö, elatusmiinimumi, tervishoiu ja
peavarju. Seega on sotsiaalses mõttes kõige kindlustatum ühiskonnakord viimane. Kuid
rahvademokraatlikes riikides on rahvas isoleeritud seaduste väljatöötamisest ning riigi ja
omavalitsuste juhtimisest. Need funktsioonid on täielikult endale võtnud poliitilised parteid,
sagedamini üks poliitiline partei, et oma võimupositsiooni säilitada ja peita vastuolu, mis valitseb
näilise võrdsuse ja demokraatia ning tegeliku olukorra vahel, kehtestavad sellised valitsused
ranged piirangud poliitilisele vabadusele ja sõnavabadusele. Rahvademokraatlikes maades