põimunud. Johann Wolfgang GOETHE sai oma luuleloomingu algul mõjutusi nii rahvaluulest kui ka Shakespeare’ilt. Mõlema poole suunas teda Herder. Goethe hakkas otsima uusi, vabamaid rütme ja jõudis vabavärsini. Noore Goethe luule oli „tormi ja tungi” perioodil rahvaluulelähedaselt tundmusrikas ja meloodiline. Nt „Nõmmeroosike” on rahvalaulu töötlus Kuulus luuletus sellest perioodist on „Mailaul”, „Metsavaimu” aluseks on taani rahvaballaad. Noore Friedrich SCHILLERi oli Rousseau’ isiksus ja loodusfilosoofia. Oodis „Rõõmule” (1785) näitab ta elujaatust ja õilsaid ideaale. Kõrged ideaalid saatsid kogu Schilleri luuleloomingut. Eraldi äramärkimist väärib tema ballaadilooming – tugeva humanistliku paatosega värssjutustused (nt „Kinnas”). Goethe ja Schilleri lüürika võimsalt aluselt hakkas arenema kogu uuemate aegade saksa poeesia. Allikad: J. Talvet „Maailmakirjandus 1” „Võõrsõnade leksikon”
Aava "Vikerlaste" edu tiivustas teisigi heliloojaid pöörama tähelepanu ooperiloomingule. Kaasa mõjus ka "Estonia" teatri olukorra teatav paranemine. Nimelt saadi täiendada orkestri koosseisu, solistide kaader täienes noorte lootustandvate lauljatega, teatri kunstiline juhtkond hakkas tundma senisest suuremat huvi algupärase ooperi vastu. "Estonia" avas 1929. aastal oma sügisese hooaja järjekordse uudisooperiga, millek oli Artur Lemba "Kalmuneid". SISU: Ooperi libreto aluseks on setu rahvaballaad, mis jutustab noormehest, kes hea viljasaagi eest lubab kosida kalmust naise. Kuigi toonelased korduvalt meenutavad noormehele ta lubadust, naib viimane siiski hoopis elusa pruudi. Pulmaööl koju sõites jääb peigmehe vanker kalmuti juures kännustikku kinni. Toonelased nõuavad sõnamurdjalt tema elavat pruuti. Peigmees püüab end varanduse lubamisega lahti osta, kuid toonelased ei nõustu. Noormees lubab lõpuks toonelastele oma pruudi. Koju jõuab ta koolnuga vankris
annaabi.ee 
