Tõde ja Õigus II Terve tekst
ütlesin, mul on omal maja ja, kui kellegil on juba maja, siis oskab ta häbi tunda mitte ainult teise
karjumisest oma maja, vaid ka iseenda karjumisest teise maja ees. Mina pole kalanaine ja
milleks ma tulen iseend Mauruse maja ette häbistama! Nii hull pole asi tõesti veel mitte, olgu
ainult suusoojaks nõnda rääkida. Mina pole venelane. Raha rahaks, aga suguvend ikkagi
suguvennaks. Ja meie oleme härra Maurusega tõsised suguvennad. Meie oleme üheskoos
rahvaasju ajand, olime üheskoos Kirjameeste seltsis. Seal me tuttavaks ja pärast sõbrakski
saime. Ja mina olingi õieti see mees, kes selle kooli mõtte härra Maurusele pähe pistis. Just
mina, nii et minus näete teie, noormees, härra Mauruse esimese järgu kooli vaimulist isa. See
oli just ühel suure riiu koosolekul, teate ju, olete kuulnud, Hurt ja tuisulased. Ja seal ma siis
ütlesingi Maurusele -- istusime parajasti kõrvuti -- et ega sest Kirjameeste seltsist ikka enam
annaabi.ee 
