Ajaloo põhiperioodid
Kirikult. 1530-40el
saksapärase keskvalitsus mudeli juurutamine, keskaegne ,,feodaalne" isiklik teenistussuhe
moondus uusaja avalik-õiguslikuks töösuhteks. Riik sai endale kuulekad ametnikud,
kehtestati rahapalk (ajutiste läänistuste asemele). Kuningas saavutas kontrolli halduse ja
maakondade üle. Maksude kogumine muutus efektiivsemaks: riik sai rohkem sissetulekuid
halduse jaoks, talupoegade maksukoormus kasvas, pandi alus talupoegade rahvaarmeele.
Talupojad pidid andma riigile sõdureid. Ja riigipäevas olid ka talupojad sees, kuna nemad
tasusid lõviosa makse. Odav ja praktiline sõjavägi!
Selle kõige tulemuseks sai see, et tsentraliseeritud uusaja Rootsi oli piisavalt tugev riik, et
võis hakata ajama aktiivset välispoliitikat, 17saj paiku Vaasa järglased lõidki Rootsi suurriigi
(1561-1721).
16saj Euroopas oluline arengujoon on religioosne lõhenemine keskaja roomakatoliku kiriku
maailmas