Keskaja üldiseloomustus
vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka
lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti
teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas
võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste
palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele.
Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide
ilmumisest ka kaardistamise areng. Need viisid lõpuks atlaste ja gloobusteni,
ümbermaailmareisideni ja üldise huvi kandumisele nende järgselt päikesesüsteemile ja
kosmosele.
Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele, usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos
sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järkjärguline üleminek
absolutismi