Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta
Kindlapiirilise okupatsioonipoliitika puudumine ja ametkondlik konkurents võimaldasid kohapealsetel
võimuesindajatel suhteliselt ulatuslikku oma poliitika ajamist, mis viis suurte erinevusteni sarnase
okupatsioonivõimuga riikides (näiteks Ostlandi riigikomissariaati kuulunud Eesti, Läti ja Leedu).
Eestis astus 1941 suvel ja sügisel järk-järgult tegevusse saksa okupatsioonivõimu aparaat,
mis moodustus kolmest osast:
Nõukogude võimuorganite kokkuvarisemisel rahvaalgatuslikult Eesti Vabariigi
seaduste alusel tegevuse taastanud kohalikud omavalitsused (valla- ja maa- ning linnavalitsused,
politsei funktsioone täitev Omakaitse), mille tegevust Saksa sõjaväevõimud soosisid.
Saksasõbralikud Eesti poliitikud, ametnikud ja sõjaväelassed Hjalmar Mäe juhtimisel, kes olid
nõukogude okupatsiooni eest põgenenud välismaale või jätnud Eestisse naasmata. Nad
tegutsesid Saksa võimude kontrolli all Saksa tagalas