Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
ettevalmistamine, algatamine või pidamine, või osavõtt ühisest plaanist või salanõust
eespoolmainitud tegude toimepanekuks". See mõiste on antud üldisena ja absoluutsena, ilma
vähimagi viiteta konkreetsetele juhtudele või riikidele. Eesti inkorporeerimine (õigemini, N.Liidu
poolt eneseõigustuseks esitatud tõlgendus) on mingil määral võrreldav Austria 1938.aasta nn
anslussiga. Tunnistades viimase tagasihaaravalt rahuvastaseks kuriteoks seletas Nürnbergi
tribunal 1946.a kohtuotsuses, et kuigi võib isegi tõsi olla, et anneksiooni soovisid paljud kohalikud
elanikud, on see väide ebaoluline, sest eesmärgi saavutamise meetodid olid agressori meetodid:
otsustav tegur oli Saksamaa sõjaline jõud, mida oldi valmis kasutama igasuguse vastupanu korral
(Hough III:viide 310).
Eelöeldust järeldub, et Eesti 1940.a okupeerimine oli samuti rahuvastane kuritegu, nimelt sõja