Riik ja erinevad organid
ÜRO on ainuke ülemaailmse ulatuse julgeoleku
organisatsioon.
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North-Atlantic Treaty
Organisation)
Loodi aastal 1949. Loodi kui sõjalispoliitiline liit Nõukogude ohu vastu. Eestist sai
NATO liige 2004. Tänaseks on NATO eesmärgid laienenud. NATO rahastab ka
kultuuripärandit ja kultuuripärandi säilimist ja mitmesuguseid teadusuuringuid.
Viimastel aastatel on tähtsaks muutunud ka kriiside ohjamine ja rahuvalve. Eestlased
on olnud ka rahuvalvuris Kosovos, Afganistaanis, Iraagis jt. Kuigi tegu on sõjalise
organisatsiooniga, hoidub NATO reeglina jõuga ähvardamisest. NATO-l oma sõjavägi
puudub. Tema väeüksused moodustatakse liikmesriikide relvaüksustest, mis lähevad
NATO väejuhatuse alluvusse alles tõelise sõjaohu korral. Samas kehtib
organisatsioonis kollektiivse enesekaitse põhimõte, see tähendab, et kallaletungi
ühele liikmele käsitletakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele. Sellisel juhul