Norra
Kuningriigi pitsatiga. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba
turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon.
Alates aastast 1949 NATO-sse kuuluv Norra on hoidnud alal tugeva
iseteadlikkuse. Euroopa Liitu astomist puudutavad referendumid tõid kumbki
eitava tulemuse. Rahvusvahelise heaolu ja rahuküsimuste vallas mängib
Norra siiski keskset rolli. Rahvusliku koguprodukti suhtes on Norra maailma
suurim annetaja. Samuti on ligi 60 000 sõdurit saadetud ÜRO
rahuvalvemissioonidele ning igal aastal antakse seal välja Nobeli
rahupreemia.
Norralased on sügavalt patriootilised, nagu näeb rahvuspühal 17.mail, mil
noored ja vanad riietuvad rahvarõivastesse ning marsivad tänavatel.
Rahvuslik hoiak ei takista ometi põgenike ja immigrantide vastuvõtmist. Ühest
küljest peetakse norralasi vabameelseks, sallivaks rahvaks ent teisalt peavad
nad kinni möödunud ajastu seadustest.
Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu
annaabi.ee 
