"rahutundmusele" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Pool-teadmatult, nagu kuutõbine, tuli Emiilia rohtaia värava ees sadulast maha, sidus hobuse värava külge kinni ja sammus aeda. Ta kõndis mööda liivast jalgteed edasi, peatus kesk aeda ümmarguse lillepeenra juures, hakkas osavat lillede kokkuseadet imetlema, murdis enesele roosiõie . . . Aga nüüd ehmatas ta isegi: «Mis ma teen? Ma olen võõras aias ja rikun võõrast vara!» Ta piilus kartlikult ringi» kuid siin oli kõik vagane, nii kodune, et kartus kohe kadus ja täielikule rahutundmusele maad andis. Neiu sammus edasi, sinnapoole, kus jahe metsviinapuu-lehestik puhkamisele kutsus. Kuid siin kadus ta julgus, ta jäi kohkunult seisma. Keegi noormees istus seal punutud pingil laua 53 ääres, toetas kõrget otsaesist peopesasse ja luges kirjutatud raamatut, mis ta ees lahti seisis. Emiilia kerge karjatuse peale tõstis meesterahvas pead ja kaks lahket, mõtterikast silma vaatasid tulijale vastu. «Lossipreili!» «Jaanus!» Noormees kargas püsti