Pronksiaeg
RINGVALL-LINNUSED
Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed
nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Vahel kutsutakse neid ka Havori-tüüpi
linnusteks, kuna samasugused linnused olid sel perioodil levinud Rootsi mandriosas, Ojamaa
ja Ölandi saarel. Ringvall-linnuste ehitamine Eestis oli teatud mõttes korrelatsioonis
relvadega, mis samal perioodil ajutiselt matusepanuste hulka ilmusid. Tõenäoliselt viitavad
mõlemad nähtused rahutumatele oludele.
Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid
nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Torkab silma, et kõikides kindlustatud
asulates on kas leitud kaevamistel ka eelrooma rauaaegne asustuskiht (Iru, Asva) või on
lähedusest teada eraldiseisev ringvall-linnus (Ridala Mustla). Mustla linnus on siiski
tunduvalt väiksem, kui Ridala, ning Asva ja Iru eelrooma rauaaegne kiht vähemintensiivsem,
kui pronksiaegne