Epikuros
loomupärane on kergesti saavutatav, üleliigne seevastu raskelt."
Voorusteõpetusest: voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks,
mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on
õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning
vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha.
Tähtsaim voorustest on arukus, mis vabastab inimese eelarvamustest ja rahutukstegevatest
ning tühistest kujutlustest ja soovidest, mille täitmine on võimatu ja mis seepärast inimese
meelerahu häirivad. Enesevalitsemine säilitab meis õige suhtumise ning oskuse vahet teha
lõbu ja kannatuse vahel, aidates hoida mõõdukust ning vältida liialdamist, mis võivad ka
parima naudingu muuta vastupidiseks. Vaprus on vajalik selleks, et kasvatada eneses
surmapõlgust ja taluda kannatuste valu, kui need peaksid kedagi tabama. Õiglus on voorus,
annaabi.ee 
