Eesti ajalugu 1920-1940
1933. aastal
kirjutas Eesti koos NSVL jt riikidega alla agressiooni määratlemist Londoni konventsioonile, mis
keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse
Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama.
Ühtlasi tähendas see orienteerumist Suurbritanniale ja Prantsusmaale, kuna just need riigid
etendasid Rahvasteliidus juhtivat osa. Rahvasteliidust rahutagajat ei saanud, sest Jaapan, Saksamaa,
Itaalia astusid sellest välja ning NSVL heideti välja. Kollektiivse julgeoleku poliitikat tabas täielik
läbikukkumine.
7
SUHTED TEISTE RIIKIDEGA
Eesti suhtes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi
ja tuge. Eesti-Soome suhteid varjutas salajane piiritusevedu Eestist Soome, autoritaarse korra